Leppik-ja-Partnerit-law-office-4.png

Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid on saanud 20-aastaseks. See teeb meist ühe Eesti vanima advokaadibüroo, mis on asutamisest alates tegutsenud sama nimega ja põhituumikuna ka samas koosseisus. Juba pikemat aega osutavad  büroos õigusteenust vaid vandeadvokaadid. Täname kõiki oma kliente ja oleme ikka teie teenistuses, osutamaks kvaliteetset ja igakülgset õigusabi.

Vandeadvokaat Jüri Leppik avaldas Eesti Päevalehes arvamust, et prokuröride palga võrdsustamine kohtunike palgaga viib süsteemi tasakaalust välja ning et kohtunike palk peab olema prokuröride omast kõrgem.

Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik avaldas arvamust 05.04.2017 ERRi saates „Suud puhtaks“ toimunu kohta, kus uurimise all oli teema, kas Kaur Kenderi kaasus on riiklik kius sõnavabaduse vastu või võitlus lapspornoga. Heidi Rajamäe-Parik leiab, et antud teemasse on vaja tuua täielikumat sisu ja konteksti.

Loe tervet arvamusartiklit siit: http://www.err.ee/589771/kas-laste-kaitsmine-pedofiilide-eest-jaab-toesti-alla-kunstivabadusele

 

 

Vandeadvokaat Helvia Räägeli poolt kaitsjana esitatud kassatsioonkaebus väärteoasjas oli edukasRiigikohus tühistas 07.03.2017.a otsusega maakohtu otsuse väärteoasjas liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi, millega menetlusalune isik süüdi mõisteti. Riigikohus nõustus kassaatoriga, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule, andes juhised tõendite hindamise osas.

Otsusega saab tutvuda http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-119-16

Oktoobris 2016. a kuulutas Riigikohus välja juba traditsiooniks saanud 9.-12. klasside õpilastele suunatud kaasuskonkursi, mille eesmärk on tõsta õpilaste õigusteadlikkust ning arusaamist õigusemõistmise protsessist.

Meil on rõõm teatada, et Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ partnerite ringi lisandus alates 02.09.2016 uus partner — vandeadvokaat Helvia Räägel.  

Advokaadibürool on nüüdseks kokku viis partnerit: vandeadvokaadid Jüri Leppik, Tõnu Tuulas, Heidi Rajamäe-Parik, Anne Värvimann ja Helvia Räägel.

Meil on hea meel õnnitleda vandeadvokaat Anne Värvimann´i, kes on alates 31.03.2016 Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ värske partner. Lisaks Anne Värvimannile on partneriteks vandeadvokaadid Jüri Leppik, Tõnu Tuulas ja Heidi Rajamäe-Parik.

Eesti Advokatuuri juhatuse 22.03.2016 otsusega nimetati vandeadvokaat Anne Värvimann Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni esimeheks.

Komisjoni eesmärgiks on Advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine tööõiguse õigusloome ja -praktikaga seonduvates küsimustes, vastava seadusandluse ja õiguspraktika analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 24.03.2015. a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-177-14, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jaotades tõendamiskoormise valesti. Üldreeglina peab laenuandja võla olemasolule tuginedes tõendama raha üleandmise fakti. Tõendamiskoormise üleminek teisele poolele saab tuleneda vaid seadusest või poolte kokkuleppest. Käesoleval juhul ei selgunud alama astme kohtute lahenditest, millest lähtuvalt on kohtud tõendamiskoormise ümber jaganud. Lisaks on Riigikohus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kontekstis ka varasemalt leidnud, et lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul saab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi panna hagejale tõendamiskoormise üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada.

OTSUS 3-2-1-177-14

1. juulil 2014 täitus punktuaalselt 10 aastat kriminaalmenetluse suurimast reformist: kehtima hakkas kriminaalmenetluse seadustik.

Õiguslikult loodi lootus, et kriminaalkohtus juurdub võistlev menetlus ja nõukogude pärandina kaasa saadud tasakaalustamata, vaid riigi huve teeniv kriminaalmenetlus unustatakse igaveseks. Võistlev menetlus toimub rangete reeglite järgi: asja arutatakse vaid süüdistuse piires ja tõendite esitamisel peab asjaosalistel (ka asjasse mittepühendatud pealtvaatajal) olema arusaadav, mida ja miks kohtule esitatakse ja mida kohus sellega edasi teeb. Pooled saavad vaidlustada tõendi lubatavuse ja asjakohasuse. Kohtulikul uurimisel saab teine pool esitada enda seisukoha, miks tõend ei saa tõendada seda, mida tema abil proovitakse kohtule tõendada. Võistlevas menetluses peab iga tavaline inimene aru saama, milles teda süüdistatakse ja miks.

Advokatuuri juhatuse otsusega moodustati tööõiguse komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine tööõiguse õigusloome ja -praktikaga seonduvates küsimustes, vastava seadusandluse ja õiguspraktika analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Tööõiguse komisjoni kuulub meie büroost vandeadvokaat Anne Värvimann.

Advokatuuri 95. aastapäeva pidulikul vastuvõtul viibisid meie büroost vandeadvokaadid Anne Värvimann, Jüri Leppik ja Heidi Rajamäe-Parik.

Ida-Virumaal soovisid arendajad rajada tuulepargi maa-alale, mis peidab endas fosforiiti. Keskkonnaministeerium püüdis seada sellele plaanile mitmeid tingimusi, kuid pidi tunnistama riigikohtus lüüsaamist.

Kohtusaagast tuli välja, et pole sugugi ühtmoodi mõistetav, kes ja mis tingimustel võib tuulikuparke maavara maardlate peale rajada. Igatahes pole riik suutnud ühtset joont selles küsimuses ajada, vahendas "Aktuaalne kaamera: Nädal".

Nimelt soovivad arendajad rajada Ida-Virumaale Purtse tuulikupargi Aseri fosforiidimaardla peale. Keskkonnaministeerium lubas küll pargi ehitada, aga mitmete tingimustega.

Üks neist nõudis näiteks, et arendaja peab iga hetk olema valmis oma kulu ja kirjadega tuulikud minema tassima. Erinevalt madalamatest kohtuastmetest andis Riigikohus võidu arendajale Alikonte.

Kohtuvaidluses Alikontet esindanud advokaat Heidi Rajamäe-Parik selgitas, et Riigikohtu põhisõnum oli see, et eraomandit ei saa piirata piiramatult ja oma suva järgi, vaid arvestama peab ka eraisiku huve. Teisisõnu peab kõik olema proportsionaalne.

Täispikk uudislugu ja video ERR uudisteportaalis: http://uudised.err.ee/v/majandus/29353f43-eb70-46c5-a6fb-c93dbc60fbcc

OTSUS 3-3-1-15-14 

Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-29-14 30. aprillil 2014.a tehtud otsuses mitmeid õiguspraktika jaoks olulisi küsimusi, mis puudutab võlausaldaja poolt laenutagatistega ümberkäimist ning tagatise andjate (mitu käendajat ja/või pantijat) omavahelisi suhteid.

Õiguspraktika seisukohast võib olla oluline kohtu järeldus, et võlausaldaja poolt mõne laenutagatise vähendamisel (nt põhivõlgniku antud pandist, käendusest vm tagatisest loobumisel) võib väheneda ka teiste tagatise andjate vastutus võlausaldaja ees. Samuti on oluline kohtu järeldus, et ühe tagatise andja poolt võlausaldaja nõude täitmisel võib tal olla tagasinõue mitte ainult võlgniku, vaid ka võlgniku võlga taganud teiste tagatise andjate vastu (nt mitu käendajat, käendaja ja kolmandast isikust pantija jne). Tagatise andja saab oma tagasinõude tagamiseks nõuda ka teiselt tagatise andjalt võlausaldajale antud tagatise (nt hüpoteek) üleandmist.

Kaebajat esindas Riigikohtus vandeadvokaat Jüri Leppik.

OTSUS 3-2-1-29-14


Advokatuuri juhatuse otsusega moodustati perekonnaõiguse, äriõiguse ja põhiõiguste komisjonid, mille tegevuse eesmärk on advokatuuri seisukohtade kujundamine ning arvamuse avaldamine vastavate valdkondade õigusloomet ja -praktikat puudutavates küsimustes.

Meie büroo vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik osaleb põhiõiguste komisjonis.

Riigkohtu Tsiviilkolleegium lahendas 10.10.2012.a kohtuasjas nr. 3-2-1-109-12 meie büroo vandeadvokaadi Tõnu Tuulas määruskaebuse kohtumäärusega, mis täpsustab oluliselt laste hariliku viibimiskoha mõistet. Määruses esitatud seisukohti on võimalik kasutada eelkõige piiriülestes vaidlustes nii laste hooldamisõiguse üle kui ka võimalike Haagi 1980.a. lapseröövi konventsiooni kohaldamise asjades. Kusjuures on oluline, et kogu senine menetlus selles asjas oli alates avalduse esitamisest toimunud Haagi 1980.a. lapseröövi konventsiooni alusel ning ka mõlemad alama astme kohtud olid jõudnud järeldusele, et tegemist on lapseröövi juhtumiga Haagi 1980.a lapseröövi konventsiooni tähenduses. Erakordne oli antud menetluses ka see, et kõik viis last jäeti tagastamata mõlema alama astme kohtulahendi alusel, mida teadaolevalt Eesti kohtud seni otsustanud ei ole. Vandeadvokaat Tõnu Tuulas lootiski saada Riigikohtust lahendi, milles konkreetselt täpsustatakse neid asjaolusid, milliste esinemise korral saab Haagi konventsiooni alusel jätta lapsed tagastamata. Senistes lahendites on Riigikohus üksnes üldsõnaliselt korduvalt märkinud (vt Riigikohtu 6. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 17-18; Riigikohtu 22. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-06, p 14), et lapse võib jätta tagastamata üksnes väga erandlikel asjaoludel ning viidatud sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, et Haagi konventsiooni eesmärki täita. Kuid seni oli teadmata konkreetse kaasuse põhjal, millised saavad need erakordsed asjaolud siis olla. Kahjuks ei andnud ka antud määruskaebuse lahendamine vastust nendele küsimustele, sest Riigikohus asus vastupidiselt alama astme kohtutele seisukohale, et hoopis Eestist oli saanud antud asjas laste hariliku viibimiskoha riik ja seetõttu ei saagi olla tegemist Haagi 1980.a lapseröövi konventsiooni tähenduses laste tagastamise vaidlusega. Kolleegium juhib antud kohtumääruses tähelepanu, et kuna laste harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis, saab sellise vaidluse TsMS § 70 lg 4 ja Brüssel II a määruse artikkel 8 lg 1 järgi lahendada Eesti Vabariigi kohus.

Konkreetsete põhjalike Riigikohtu põhjendustega antud asjas saab tutvuda määrust lugedes, mis on Riigikohtu kodulehel kõigile huvilistele mõistagi kättesaadav. Asja teeb aga huvitavaks see, et laste isa, kellel on tänaseni täielik hooldamisõigus kõigi viie lapse suhtes, ei ole kordagi nõustunud laste kolimisega Eestisse elama ja on paralleelselt pöördunud laste hooldamisõiguse vaidluses Rootsi kohtu poole. Rootsi kohus menetleb juba alates käesoleva aasta veebruarist tema avalduse alusel laste hooldamisõiguse vaidlust ja on teinud selles vaidluses juba ka ühe lahendi, millega määratakse kindlaks laste hooldamisõigus kuni lõpliku Rootsi kohtu lahendi jõustumiseni. Ja laste isa on juba teinud tänaseks ka Eestis toiminguid selle Rootsi kohtulahendi täitmisele pööramiseks Eestis.

Advokatuuri juhatus nimetas riigi õigusabi komisjoni esimeheks riigi õigusabi komisjoni liikme, vandeadvokaat Jüri Leppiku.

Riigi õigusabi komisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärk on advokatuuri liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamisega seotud küsimustega tegelemine ning vajadusel ka ettepanekute koosamine seadusandluse ja praktika muutmiseks.